Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Tartu rahu tähtsusest Eestile

Täna, Tartu rahulepingu sõlmimise 95.aastapäeval on taaskord põhjust vaagida Tartu rahu tähtsust. Miks vaagida? Ega Tartu rahu pole ju kuidagi muutunud. Tekst on ikka seesama, mis 1920.aastal alla kirjutati.

Paraku on muutunud maailm. Ja mitte ainult 95 aasta, vaid lausa viimase aasta jooksul. Venemaa on korduvalt rõhutanud, et ei pea Tartu rahulepingut kehtivaks ja käsitleb seda üksnes ajaloolise dokumendina. Viimane aasta, eeskätt Krimmi annekteerimine, on aga näidanud, et Venemaa ei austa teisigi enda poolt sõlmitud lepinguid. Siis võiks küsida, on siis Tartu rahul enam üldse tähtsust?

Vastan veendunult, et on küll ja Eesti jaoks vägagi suur tähtsus. Kuigi Venemaa lubas Tartu rahus austada igavesti Eesti iseseisvust, oli juba tol ajal selge, et Venemaa sõna ei pea ning Eestile tähendab see leping hingetõmbeaega. Kuid tähendas siiski ka palju muud. Lääneriikidel polnud tahtmist võitjate poolel sõdinud riigist eraldunud Eestit tunnustada. Alles seejärel, kui Venemaa oli seda teinud, tunnustasid ka teised riigid Eesti iseseisvust, mis avas ka Rahvasteliidu uksed. Tartu rahu ei päästnud Eesti iseseisvust küll 1940.aastal, kuid lõi pinnase mittetunnustamispoliitikale USA eestvõtmisel. Teise ilmasõja lääneliitlased ei käsitlenud eestlasi NSV Liidu kodanikena ja ei saatnud neid hoolimata Nõukogude valitsuse nõudmisest koju tagasi, kus oleks oodanud neid surm või Siber. 1991 ei käsitlenud lääneriigid Eestit kui NSV Liidust eraldunud osa, vaid kui iseseisvuse taastanud riiki. See omakorda tegi meile hõlpsamaks pääsu NATO-sse ja Euroopa Liitu.

Seega võime öelda, et Tartu rahu on kaitsnud meid ka praegu sellise stsenaariumi eest, mis on osaks saanud Gruusiale ja Ukrainale ja millel ei näi lõppu paistvat.

Algusesse