Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Silt: kodakondsus

Postitused 1-7 / 7

Euroopa Nõukogu: Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika on liiga eesti keele kesksed

Euroopa Nõukogu kritiseerib Eesti keele- ja kodakondsuspoliitikat, mis on sõltumata mitmekeelsest rahvastikust tugevalt eesti keele kesksed. Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse komisjon avaldas raporti, milles kritiseerib Eesti liialt rahvuskeele-keskset kodakondsus- ja keelepoliitikat, vahendasid ERR-i raadiouudised. Komisjon annab neli peamist soovitust: jätkata pingutusi, et halli passi omanikest saaksid eesti kodanikud Olla keeleseaduse rakendamises paindlik, kasutades keeleinspektsiooni toetava, […]

Taaskord topeltkodakondsuse võimalikkusest

Äsja Balti uuringute keskuse esitletud uuringu järgi asetus Eesti kodakondsusega seotud probleemistikus Euroopa Liidus eelviimasele kohale, edestades üksnes Lätit. Eks uuringut võib hinnata nii või naa, kuid üks Eesti nõrga asetuse põhjusi oli topeltkodakondsuse mittetunnistamine. Tegelikult pole Eesti muidugi ainus, kes topeltkodakondsust ei tunnista ja mõnes riigis, näiteks Šveitsis, on kodakondsusesaamine märgatavalt keerulisem kui Eestis. Mitmes riigis, kus meie arvates […]

Mis riigis me sündisime?

Mis riigis sündis inimene, kes nägi ilmavalgust Varssavis ajavahemikus 1940–1945? Vist ei kahtle keegi, et Poolas. Kuid võib ka teismoodi mõelda. 1939. aasta sügisel oli Natsi-Saksamaa vallutanud Poola ning Varssavi liideti Grossdeutschlandiga. Sellest tõigast lähtuv ametnik märgiks dokumenti, et see inimene sündis hoopiski Saksamaal. Kui niisugune asi juhtuks, põhjustaks see ilmselt rahvusvahelise skandaali, ametnik vallandataks […]

Kodakondsusest ja võitlejatest

Eriti selle valguses, et eriteenete eest on kodakondsust jagatud ka väga probleemsetele isikutele. Piirang, mille kodakondsuse seaduse paragrahvi 21  lõik 1 punkt 6 sätestab, on ühemõtteline: Eesti kodakondsust ei anta isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud… 1995. aastal, kui kodakondsuse seadus vastu võeti, oli see piirang aktuaalne. Eestis […]

Kõiki nõukogude erusõjaväelasi ei saa ühte moodi kohelda

20 aasta tagasi vastu võetud kodakondsuse seaduse üks ideolooge Mart Nutt ütles Postimehele, et Vadim jäi oma sõjaväelase staatusest ilma juba nõukogude ajal oma eestimeelsete avalduste tõttu ning Eesti tingimustes ei ole kohane teda nõukogude erusõjaväelasena kohelda. Riigikogu endine liige Nutt möönis, et kodakondsusseadus võis olla 1994. aastal ülimalt aktuaalne, aga Eesti on olnud tänaseks iseseisev üle […]

Topeltkodakondsus – lihtne kehtestada, raske tühistada

Paar viimast aastat on toonud Eestisse debati teemal, mida veel kümnendi eest peeti Eestile suurimaks ohuks – topeltkodakondsuse. Ega selle üle väga imestama ei peagi. Inimeste liikuvus on võrratult tihenenud ja üle riigipiiride loodud perekonnad seavad topeltkodakondsuse küsimuse hoopis teise valgusesse, kui mõni kümnend tagasi. 

Jagamatu lojaalsus

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi  Napilt aasta tagasi vallutas meediaveerud debatt Eestis mitmikkodakondsuse tunnustamise üle. Põhjuseks oli välisministri idee tunnustada mitmikkodakondsust piiratud ulatuses, eeskätt sünnijärgsetele kodanikele. Nüüd on diskussioon uuesti lahvatanud. Ajendiks sai üksikjuhtum – 13-aastase tütarlapse lugu, kellele isa taotles Vene kodakondsust ja selle tõttu ähvardab tütarlast Eesti kodakondsusest ilmajäämine. Ajendi taga on aga […]