Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Silt: Julgeolek

Postitused 11-17 / 17 Uuemad

Topeltkodakondsus – lihtne kehtestada, raske tühistada

Paar viimast aastat on toonud Eestisse debati teemal, mida veel kümnendi eest peeti Eestile suurimaks ohuks – topeltkodakondsuse. Ega selle üle väga imestama ei peagi. Inimeste liikuvus on võrratult tihenenud ja üle riigipiiride loodud perekonnad seavad topeltkodakondsuse küsimuse hoopis teise valgusesse, kui mõni kümnend tagasi. 

20. augustit ei saa nimetada Edgari-, Arnoldi- ega Ülo-päevaks, see on Eesti ajaloo suurima kompromissi väljendus

1980te lõpul, Laulva revolutsiooni päevil ennustas Rein Taagepera, et eufooria hakkab paratamatult langema ja Eesti iseseisvus saabub peaaegu märkamatult. Märkamatult iseseisvus ei saabunud, selleks andis oma panuse Moskva augustiputš ja selle läbikukkumine.  Kuid kes teab, kas ilma putšita oleks Eesti tol hilissuvel üldse iseseisvuse taastada saanud. 20.augustit 1991 võib pidada Eesti poliitilise eliidi erakordse üksmeelsuse näiteks, mis tekkis korraks, kuna […]

Nutt ei välista, et kunagi ilmuvad Vene «rohelised mehikesed» ka Eestisse

Europarlamenti pürgivad Hannes Hanso ja Mart Nutt debateerisid täna Eesti ja Ukraina julgeoleku erinevuste teemal, debatil tõstatatud küsimusele, et kui lääneriigid jätsid Ukraina kriisis üksi, siis kas sama saatus ootaks ka Eestit, vastasid mõlemad, et Venemaa agressiooni korral Eestit sama saatus ei tabaks.

Inimõiguste tagamine läbi kohtu sõja ajal

Ettekanne konverentsil „Kohtupidamine erakorralise seisukorra ja sõja ajal“   Sõja tingimustes mobiliseerib riik kõik oma ressursid sõja käsutusse. Väikeriigil, kes peab kaitsesõda, tähendab see tsiviilvaldkonna peaaegu täielikku militariseerimise vajadust, võimu tsentraliseerimist ja inimeste mitmete õiguste piiramist. Kui selliseks olukorraks ei ole õigusruum välja kujundatud, võib see kaasa tuua mitmeid äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Kui inimõiguste kaitse […]

Eesti NATO liikmena – kas reaalne julgeolekutagatis?

Käesoleva aasta 1. aprilliks on Eesti olnud NATO liige 10 aastat. See on aeg, mille möödudes saab teha kokkuvõtteid, mida on Eesti liikmesusest võitnud, mida oleks rohkem oodanud ja millised võiksid olla perspektiivid nii Eesti jaoks kui ka NATO-le tervikuna. Kui Eesti ühines NATOga, oli see julgeoleku tagamisele suunatud sõjaline organisatsioon tegutsenud juba 55 aastat, […]

Suurte pöörete eel: sarnasused ja erinevused

Arvestades olukorra (järjekordset) tõsidust Euroopa julgeolekutandril, tekkis mõte kõrvutada olukorda nelja suursündmuse eel, milleks on I maailmasõda, II maailmasõda, kahepooluselise maailma lõpp ja tänane olukord, mille tagajärgi me veel ei tea. Arvestades teema mahukust, ei saa lühikeses kirjutises olla eriti põhjalik, kuid põhijooned kasvõi edasise arutelu tarvis võiks visandada. Esmalt I maailmasõja eelõhtu.  Euroopas domineerisid […]

Jagamatu lojaalsus

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi  Napilt aasta tagasi vallutas meediaveerud debatt Eestis mitmikkodakondsuse tunnustamise üle. Põhjuseks oli välisministri idee tunnustada mitmikkodakondsust piiratud ulatuses, eeskätt sünnijärgsetele kodanikele. Nüüd on diskussioon uuesti lahvatanud. Ajendiks sai üksikjuhtum – 13-aastase tütarlapse lugu, kellele isa taotles Vene kodakondsust ja selle tõttu ähvardab tütarlast Eesti kodakondsusest ilmajäämine. Ajendi taga on aga […]