Nutiköök

Valimiste Märtsijänes

1. Võta keskmise suurusega metsjänes või küülik.
2. Valmista maitsesegu. Sega kokku värske tüümian, rosmariin, purustatud kadakamarjad, sidrunhein ja veidike oliivõli. Soovi korral võid lisada ka teisi maitseaineid nagu muskaat, estragon, must pipar jm.
3. Jäta jänes paariks tunniks maitseseguga tõmbuma.
4. Seejärel pintselda jänes õhukese meekihiga.
5. Aseta potti, mis on õrnalt võiga määritud.
6. Kuumuta ahi 250 kraadini ja pruunista jänest pool tundi lahtiselt potis.
7. Seejärel sulge pott kaanega ja hauta 150 kraadi juures kuni valmimiseni (sõltuvalt jänese suurusest kuni 4 tundi, kusjuures liha peab olema nii pehme, et kukub kontide küljest lahti. Seejuures metsjänes võtab valmimiseks mõnevõrra rohkem aega kui küülik).
8. Samaaegselt jänese valmimisega keeda valge kaste, kuhu pane rõõsk koor, seened, must pipar, sool ja münt. Keeta tuleb mõni minut madalal tulel, et koor kõrbema ei lähe või üle ei aja.
9. Kui toit on valmis, siis vala see kuuma koorekastmega üle. Kui jänes tundub liiga mage, võid lisada soola. Ka värske must pipar lisab mõnusat maitset.
10. Lisandiks vali oma maitsele vastavalt kas sõmer riis, hautatud köögiviljad (suvekõrvits, kõrvits, kaalikas, porgand, seller, pommu) või hoopiski ahjuõun, mis sobib märtsijänesega samuti õige hästi.

Juurde puhast sidruni või laimiga klaasike vett või punast veini.

 

Aastalõpul soovitan… 

… õgimisenesetapu sooritada ebatraditsioonilisel moel ning asendada rasvane siga kalkuniga

Traagiline tädi Pihkvast

Mäletan tudengipõlvest vahejuhtumit Tartust. Jõulude ajal oli ühele perele saabunud külla tuttav tädi Pihkvast. Nagu kombeks, näitas pere ennast parimast küljest ja kuhjas lauale kõik, mida oli saada ning lisaks, mida ei olnud saada. Pihkva külalise silmad pidid pealuust välja tungima. Laual oli seda, millest ta oli ainult kuulnud, kuid ka seda, millest ta ei olnud kuulnud. Soov igast hõrgutisest osa saada lõppes traagiliselt. Magu ei pidanud vastu. Appi tõtanud meedikutel jäi üle konstateerida ainult kurba fakti, et külaline oli manustanud rohkem, kui keha vastu pidas ning hing pidas paremaks selle maha jätta.
Hiljem ei ole ma nii traagilistest vahejuhtumitest kuulnud, aga see, et pärast kolmekuningapäeva kaalule ronides mitu head kilo on lisandunud, on võrdlemisi tavaline. Inimese ürginstinkt ennast surnuks süüa pole kuhugi kadunud. Siit lihtlabane soovitus, millest vist küll keegi kinni ei pea – süüa vähem on asjakohane.

Mis või kes oleks kui siga?

Jõulutoitudel on aga ka teine häda. Need on hirmus rasvased. Vanaemal oli ütlus, et rasvane toit on küll ebatervislik, aga selle eest maitsev. Ja jõulutoit peab olema maitsev. See pole mingi eestlase jõululaud, kust puudub rammus seapraad, ahjukartul, verivorst ja hapukapsas.
Olgu selle verivorstiga kuidas on. Kuid lahja jõuluprae, mis ei jää rasvasele seapraele mitte millegi poolest alla (mitu külalist arvaski, et see on seapraad), avastasin ma küll. Midagi õdusast jõuluköögist puudu ei jäänud.
Eks mõte jõululauale midagi lahjemat pakkuda tekkis samast murest mis teistelgi, kelle kaal kippus jõulude tulemusena kõrgushüppe rekordeid püstitama. Samas ei tahtnud ma kuidagi loobuda Eesti vanast ahjuprae traditsioonist. Mõtlesin valmistada väherasvase jõuluprae, tulgu siis välja mis tuleb.
Niisiis, Eesti nõuab komponente: liha, hapukapsast ja kartulit. Sellest kolmainsuslikust dogmast ma ei taganenud. Kuid mis lihast ja kuidas praadi valmistada, võtsin ma nuputamisaineks. Mis võiks olla nagu sealiha, kuid märksa vähem rasvane?

Värv on õige!

Olin kunagi söönud jaanalindu ja see maitses pigem sea- kui linnulihana. Turul jaanalindu ei olnud ja kui olekski olnud, siis ilmselt liiga kalli hinnaga. Kuid turul oli kalkun.
Olin kalkunit varemgi hauganud, tundus pisut tuim ja vintske. Aga teisalt, oskuslikult valmistades saab nendest puudustest üle.
Tegin teisegi tähelepaneku, mida varem ei olnud märganud. Nimelt, kalkuni rinna- ja kintsuliha erinesid märgatavalt. Rinnak oli valge, nagu igale endast lugupidavale linnule kohane. Kintsuliha oli aga tunduvalt tumedam – nagu sea või isegi lambaliha. Kui juba värv klapib, küllap siis peab ka maitse klappima!
Hapukapsa ja kartuli ostmisel erilist fantaasiat vaja ei läinud. Koju jõudes asusin tegutsema. Külmutuskapist avastasin pisut pardirasva, mis oli viimasest pardiküpsetamisest üle jäänud. See avastus oli hilisemas prae valmistamise faasis olulise tähtsusega!

Protseduurist

• Esmalt võtsin ahjupoti ja määrisin selle põhja õrnalt pardirasvaga kokku.
• Siis fileerisin paraja käntsaka kalkuni kintsuliha ja hõõrusin kergelt soola ja tüümianiga ning asetasin poti põhja.
• Järgmisena võtsin käsile hapukapsad. Kuumutasin järelejäänud pardirasva, puistasin sellesse pisut köömneid ning segasin kapsastega kokku. Seejärel asetasin kapsad ühtlase kihina liha peale.
• Viimane etapp oli kartul. Lõikasin kartulid pooleks ja veeretasin neid purustatud kadakamarjade ja soola segus ning asetasin kapsastele peale.
• Kui ahi soojenes 200 kraadini, tõstsin poti lahtiselt ahju. Poole tunni pärast olid kartulid omandanud mõnusalt pruunika ahjukartuli päevituse. Kaas potile peale ja tagasi ahju!
• Edasine sõltub kapsast, millal see valmis saab. Võib minna tund, aga ka märksa rohkem. Kapsal ja kapsal on suur vahe. Kui kapsas on väga kapriisne, siis võivad kartulid üle küpseda. Kalkun seal kõige all haudub muretult ja probleemideta. Kui tundub, et kapsas kipub liiga kuivama, võib vett lisaks valada. Igatahes, kui kapsas on pehme, on ka ahjupraad valmis.
• Mida kõrvale võtta? Nagu jõuluprae juurde ikka, sobivad sinep, mädarõigas, pohlamoos, kõrvits… Joogiks õlu, kali, jõhvikajook…
• Proovige ja te ei kahetse, et mõne kilo kokku hoidsite!

 

Vt Kes-Kus

Mardi (mardi)hani

Kuninglik piduroog!

Alusta hommikul kohe.

1 terve hani, millest on eemaldatud sisikond. Pane 230 kraadi juures ahju ja pruunista lahtises potis (ca 30-40 minutit).

Valmista maitsesegu:

– 1/2 klaasi sojakastet,

– 1 supilusikas mett,

– 1 terava tšilli kaun,

– 1 punane sibul,

– india pähklid, mandlid, rosinad, viigimarjad, datlid, kuivatatud aprikoosid,

– vürtsköömen, estragon, tüümian, must pipar,

 

Keeda segu nõrgal tulel 5 minutit. Vala ülemäärane rasv eraldi nõusse ja kalla maitsesegu hamele peale.

Pane kinnises potis ahju hauduma 100 kraadi juures, kuni liha ja kondid on läbipehmed (8-10 tundi, aga sõltuvalt hane suurusest ka rohkem).

Aseta hanerasva sisse terved rohelised õunad ja hauta ca 20 minutit kuumas ahjus. Serveeri hane koos õuntega. Kõrvale sobib punane vein või õunamahl.

 

Mardijook

Panna keema 1/3 liitrit vett koos

– 1 kaneelikoore,

– 3 nelgi;

– 1/5 muskaatpähkli koore;

– poole teelusika kardemoni ja

– 1 sidruni koorega.

Keeta ca 10 minutit.

 

Võtta suurem kruus või tass ja asetada selle põhja 5 ratast ingverit.

Kallata keev tõmmis ingverile ja lasta tõmbuda kuni 10 minutit.

Seejärel kurnata ning serveerida 1-2 teelusika meega ning sidrunirattaga.

 

 

“Praetud meriahven”

- Värsked, samal päeval püütud meriahvenad puhastada soomustest ja eemaldada sisikond. 

- Seejärel lõigata kõht täielikult lõhki, eraldada pea, sama, uimed ja fileerimisnoaga suuremad luud ning tõsta eraldi nõusse.

- Nahk jäta kalale selga ja tõmba kala pooled laiali, nii et peale jääb nahaga kaetud pool, alla valge nahata kala.

 

- Hõõru kala kergelt soolaga.

- Kuumuta pann ja sulata sellel või. Seejärel prae kala mõlemalt poolt pruuniks ja ongi valmis.

Jogurtikastmeks võta maitsestamata jogurt, lisa maitse järgi soola, musta pipart, küüslauku ja hästi peeneks hakitud värsket kurki. Pane see pooleks tunniks toatemperatuuril tõmbuma.

Peast, sabast ja uimedest saad maitsva puljongi, mida sobib kala kõrvale serveerida.

Kalapuljong: Aseta pea jm külma vette. Lisa sidrunikoor, nelk, köömned, muskaat, loorberilehed, vürtsid jm, mida hing himustab. Keeda ca poolt tundi ja kurna ning puljong ongi valmis.

P.S! Võiga praetud kala on parem kui suitsutatud!

 

“Lambapea”

- Lambapea peab olema karvadest puhastatud (soovitavalt leegiga või osta Reikjaviki lennujaamast) ja lõigatud piki pooleks.
- Kalla potti 2-3 liitrit vett ja pane keema.
- Asetada vette lambapea.
- Lisada soola, musta pipart, loorberit, piparmünti, estragoni, tüümianit ja rosmariini.
- Keeda kuni lambapea on pehme. Siis pane, kui tahad,  potti porgandirattad, kaalikatükid ja odrakruup.
- Kui kõik osad on pehmeks keenud, on ka lambapea söömiseks valmis. Võta pea supi seest välja ja serveeri taldrikul. Juurde krõmps hapukurk (2 päevane) ja kartulipuder sobib ka imehästi.

Supp serveeri eraldi.
- Kõrvale sobivad teravad kastmed (tkhemali, tšilli) ja tummine punane vein. 

Kui eelmine kord tegime peibutusparti, siis nüüd on järg parteibroileri käes.

Parteibroiler

Märts on valimiste kuu ja uus partii parteibroilereid komandeeritakse Riigikogusse kaagutama oma töövõitudest ja sellest, kui palavalt pensionäre ja paljulapselisi perekondi armastatakse. Parteibroiler ei ole tavaline kana. See on parajalt nuumatud, endast heal arvamusel lennuvõimetu lind. Isane parteibroiler kireb heleda häälega ja topib oma noka igale poole.

Et valmistada väärikas ja maitsev parteibroiler, tuleb valida parajalt suur ja rasvane isend.

Esmalt hõõru parteibroiler kergelt soola ja valge pipra seguga sisse. Seejärel pane lind lahtiselt 200 kraadisesse ahju ja küpseta, kuni nahk on krõbe ja pruun. Tõsta lind ahjust välja

Parteibroileri puhul on tähtis tema sisu. Kuna sisikond on juba noorteorganisatsiooni päevil eemaldatud nagu ka pea, tuleb keresse toppida uus sisu, mis vastab uue ameti nõuetele ja teeb parteibroileri nägusaks ka valijatele. Sisu peab seega koosnema heast-paremast.

Selleks võta:

250 g kooritud krevette;
250 g seeni – šampinjonid sobivad hästi, võiks enne pisut võis pruunistada;
Peotäis kuivatatud riivsaia või purustatud kuivikuid.
Sega segu hästi läbi ja topi parteibroileri keresse.

Valmista ka kaste, millesse sega 300 ml apelsinimahla (just mahla ja mitte nektarit!) ning 200 g valget veini (kuiv vein on sobivam, aga võib olla ka poolkuiv) lisa punet, nõmmeliivateed, estragoni, peterselli, karripulbrit ja tumedat sojakastet. Tšillit vastavalt sellele, kui terav keel on. Vala kaste parteibroilerile kaela.

Seejärel aseta parteibroiler ahju tagasi, seekord kaane alla, kuni ta on omandanud poliitilise paindlikkuse. Ehk tunniks või pisut enamaks, oleneb kui kangekaelne parteibroiler on.

Ja ongi kõlbulik parteibroiler valmis küpsetatud. Kõrvale sõmer keeduriis ja punane vein (peavad ju parteibroilerid ka kõrgema seltskonna kommetega kokku puutuma).

Tuult tiibadesse, parteibroiler!

Vtvt viimane Kes-Kus (märts 2011)

Valimisretsept nr 249

Peibutuspart

1. Esmalt hõõru peibutuspart kergelt soolaga sisse.
2. Sega valmis täidis – hakitud roheline õun, mandariinid, rosinad ja kuivatatud aprikoosid.
3. Eraldi keeda paar peotäit odrakruupe, kurna ja lisa täidisesse. Segu topi parti ja küpseta lahtises potis ahjus 200 kraadi juures.
4. Tunni möödudes on peibutuspart kenasti päevitunud.
Kurna rasv ära ja vala peibutuspart üle shampanjaga.

Kaas peale ja uuesti tunniks ahju.

Shampanja koha pealt oli üks mõte – kui teil ei ole käepärast Dom Perignoni, võib olla ka naturaalne siider või mõni muu vahuvein.

Täpsem kirjeldus: vt viimane Kes-Kus (veebruar 2011)