Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Kreeka kriis ja Euroopa Liit

# , , ,

Kreeka kriisi taustal on nii mõnigi kord tõstatunud küsimus, kas see võib käivitada ELi lagunemise. Lühike vastus oleks, et see on ülimalt ebatõenäoline. Eeskätt mõjutab Kreeka kriis Kreekat ennast. Sellisesse võlgnevusse ei ole ju keegi teine Kreekat viinud kui tema enda valitsused. Hüpervõlg ja jätkuv üle jõu elamine on riigi selleni viinud. Siit ka õpetus Eestile – mis võib juhtuda, kui end lõhki laenatakse. Äärmiselt vastutustundetud on avaldused, et teeme nagu Kreekas ja siis laseme teistel selle kinni maksta.

Kreeka on silmitsi erakordselt raske probleemiga – eelarve tasakaalustatuks ja riigi maksujõuliseks muutmiseks peab see riik alandama märgatavalt palku ja mitmeid sotsiaaltoetusi, eeskätt pensioneid. Kuidas seda teha, et ei järgneks revolutsioon või kodusõda, sest järsk elatustaseme langus tabab suuremat osa kreeklastest? Paradoksina hakkab seda tegema kommunistliku suunitlusega Syriza. Vähem paradoksaalne pole tõik, et ta hakkab massiliselt erastama, kuigi nende maailmavaade põhineb just suurel riiklikul omandil.

Kreeka kriisi mõju euro kursile on kahtlemata olemas, kuid Euroopa Liidule tervikuna siiski mitte märkimisväärne. Kreeka osakaal ELi majanduses on lihtsalt sedavõrd väike. Seega ei tohiks kumbki areng – nii Kreeka jäämine eurotsooni kui ka lahkumine, ELi eriti oluliselt mõjutada. Suurim oht tekib siis, kui Kreekale järgneb doominoefekt, eriti suuremate riikide seas. Kuid neid märke ei tasu üle hinnata.

Kas Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist võiks muuta ELi hoopiski tugevamaks? Arvestades, et Kreeka ei ole kunagi eurotsooni reegleid ausalt täitnud, võib sellise järelduseni jõuda. Ometi oleneb eurotsooni elujõulisus siiski märksa suurematest teguritest kui vaid Kreeka. Prantsuse president Hollande’i unistus föderatsioonist ja euroala valitsusest on siiski veel vaid horisondil.

Võimalik mõju Eestile jääb majanduslikus mõttes samuti märkamatuks. Hoopis tõsisemaks probleemiks võiks kujuneda julgeolekutühimik, kui Kreeka majanduslikult pankrotti läheb.

Vt Õhtuleht