Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Inimõiguste olukord on maailmas aastaga halvenenud

# , , , , ,

Tallinnas leiab täna aset inimõiguste aastakonverents. Selle peakorraldaja Mart Nutt kinnitas, et inimõiguste olukord on viimase aastaga halvenenud ning turvalisus vähenenud.

“Number üks, Lähis-Idas on terroristlik Islamiriik väga laialdasel territooriumil hakanud toime panema massilisi inimõiguste rikkumisi, tapmisi, piinamisi. Teiseks, Ida-Ukrainas on julgeolekudefitsiit toonud kaasa olukorra, kus inimõigusi ei saa tagada,” põhjendas Nutt ERR-i raadiouudistele.

Üheks põhiküsimuseks, millele aastakonverentsil vastust otsitakse on see, kas rahvusvaheline õigus üldse suudab inimõiguste kaitseks midagi ära teha.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on inimõiguste jaoks kõige negatiivsemad tagajärjed sõjal. Sõdivad osapooled ei mõtle inimõiguste peale. Ukraina kriis on seega olukorra raskemaks teinud.

“Selle kriisiga, Krimmi annekteerimisega ja sekkumisega Ida-Ukrainas, on Venemaa mõneti asunud sellisele revisjonistlikule seisukohale rahvusvahelise korra ja õiguse suhtes. See on kindlasti probleem, samas me ei tea kui kaugele Venemaa sellise hoiakuga on valmis minema,“ kõneles Mälksoo.

Vene uudisteportaali Medusa peatoimetaja Galina Timtšenko, kes kolis koos portaaliga Riiga, ütles, et midagi head ta lähemalt ajal ei oota. Poliitiline, majanduslik ja ideede kriis Venemaal on tema sõnul Vene võimude seaduspärane tulemus.

“Vene võimud rikuvad inimõigusi eelkõige keelates vaba ligipääsu informatsioonile. Vene ajakirjanduses on massiinfo vahendid ammu asendunud massipropaganda vahenditega ja väike, sõltumatu meedia püüab lihtsalt ellu jääda,” rääkis Timtšenko.

Ta lisas, et Venemaal on ilmselt ees päris raske aasta, eriti poliitilises mõttes.”Enda isoleerimine ülejäänud maailmast ei ole ühelegi riigile kunagi midagi head toonud,“ tõdes Timtšenko.

Krimmitatarlaste liidri Mustafa Džemilevi hinnangul on krimmitatarlased eriti haavatavas olukorras, sest olid algusest peale Krimmi okupeerimise vastu ning seepärast üritavad võimud neid Krimmist välja ajada.

“See on traditsiooniline nõukogude imeperialistlik poliitika, mis jätkub. Paljud krimmitatarlased lahkuvad seetõttu, aga me püüame neile rääkida, et nad seda ei teeks. Ainus lahendus on vabastada Krimm okupantidest,“ täheldas Džemilev.

 

 ERR