Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.
Austatud hr Vabariigi President. Austatud hr president. Ekstsellentsid. Daamid ja härrad. Kolleegid, sõbrad ja külalised.
Lubage mul tervitada Teid Inimõiguste Instituudi nimel ja tänada osalemisel IÕI korraldataval 2015.a rahvusvahelisel inimõiguste aastakonverentsil!
Meie konverentsist on tänaseks saanud tore traditsioon, mis leiab aset juba viiendat aastat ja mis on pälvinud suurt tähelepanu lisaks Eestile ka paljudes teistes maades.
Selle viie aasta jooksul on aastakonverentsist kujunenud prestiižne üritus, mille teemade valik, esinejate kõrge tase ja debattide ajakohasus ja sisukus on pälvinud ainult kiidusõnu.
Konverentsi patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Käesoleva aastakonverentsi oleme me pealkirjastanud „Inimõigused muutuvas ajas.“ See pealkiri viitab tõigale, et arusaam inimõigustest on pidevalt avardunud. Kuid samuti tähendab seda, et inimõiguste teravik ajas nihkub ja erinevatel aastatel on ajakohased erinevad probleemid.
Peame kurvastusega tõdema, et alates 2011.aastast, mil leidis aset meie esimene aastakonverents, on inimõiguste olukord maailmas pidevalt halvenenud. Eriti näeme seda Lähis-Idas, kus omal aja optimismi tekitanud Araabia kevad on suubunud mitmetes maades ränkadesse kodusõdadesse ja milles terrorile panustavad jõud on toonud kaasa humanitaarkatastroofid. Daesh, al-Assadi režiim, konfliktikolded Aafrikas ja üha enam Euroopasse ja USA-sse kanduv islamiäärmuslusest kannustatud terrorism on tõstatanud täies aktuaalsuses küsimuse, kuidas tagada inimese õigust elule?
Veel paari aasta eest ei osanud keegi aimatagi, et Krimm neelatakse naaberriigi, Venemaa poolt alla ja Kagu-Ukrainas tekitatakse sõjakolle. Konfliktid on toonud kaasa julgeoleku defitsiidi, mille tagajärjeks on miljonite põgenike lahkumine kodukohast ja üle jõu käiv migratsioonikoormus mitte ainult konfliktikollete naabruses, vaid kogu Euroopas.
Meie aastakonverents on alati püüdnud võtta tähelepanu keskmesse kõige põletavamad teemad. Nii ka sel aastal.
Käesoleval aastal sai läbi Eesti osalus ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja konverentsil teeb sellest kokkuvõtte Jüri Seilenthal, kes oli Eesti suursaadik Genfis.
Meil on konverentsil viis paneeli, millest ennelõunal toimuvad kaks ja pärastlõunal kolm:
I paneelis tutvustatakse uuringut keelelistest inimõigustest ja debatt keskendub Balti riikide vene vähemuse teemale.
II paneeli keskmes on Venemaa läbi eri põlvkondade mõtete, milles kuuleme ka noorema põlvkonna vaatenurka Venemaal toimuvale.
III paneelis kuuleme Eesti ja Ungari välisministri ning Rumeenia ja Rootsi kõrgete ametnike debatti Euroopa pagulaskriisi teemal.
IV paneelis osalevad kolm Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikku – Eestist, Venemaalt ja Ungarist.
V paneeli teemaks on aga Ukraina ja inimõigused: tänane olukord okupeeritud ja annekteeritud aladel. Ukraina teema ei tohi jääda teiste teemade ja konfliktide varju ega ununeda. On tähtis, et Ukraina püsib maailma tähelepanu all ja Ukrainale antakse võimalus taastada oma territoriaalne terviklikkus ning valida oma tulevik ilma välise sekkumiseta.
Usun et naudite tänast konverentsi, saate juurde uusi teadmisi ja mõtteid ja et konverents aitab kaasa inimõiguste kaitsele kõikjal.
Vt Inimõiguste Aastakonverentsi materjale siit