Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Euroopa Nõukogu: Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika on liiga eesti keele kesksed

# , , ,

Euroopa Nõukogu kritiseerib Eesti keele- ja kodakondsuspoliitikat, mis on sõltumata mitmekeelsest rahvastikust tugevalt eesti keele kesksed.

Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse komisjon avaldas raporti, milles kritiseerib Eesti liialt rahvuskeele-keskset kodakondsus- ja keelepoliitikat, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Komisjon annab neli peamist soovitust: jätkata pingutusi, et halli passi omanikest saaksid eesti kodanikud Olla keeleseaduse rakendamises paindlik, kasutades keeleinspektsiooni toetava, mitte karistava institutsioonina. Kindlustada, et rahvusvähemused saaksid kohalikul tasemel läbi ka oma emakeelega ning olla paindlikum eesti keele sisseviimisel venekeelsete üldhariduskoolide õppekavadesse.

Sellised soovitused ja kriitika pole esmakordsed, sõnab igasse taasisesesvumisjärgsesse riigikogu koosseisu kuulunud Mart Nutt. Nuti sõnul on märkimisväärne, et Nõukogude ajal saabunud muulasi käsitletakse Eesti puhul vähemustena, ent mitmes teises Euroopa riigis samasuguse rände tulemusel tekkinud gruppe mitte.

Nutt tõi näiteks Taani, mis käsitleb vähemusrahvustena ainult Taanis elavat Saksa vähemust ja samuti teisi väiksemaid gruppe nagu juute. “Taani ei käsitle raporti monitooringu alla kuuluvana näiteks immigrantrahvastikku, kes on saabunud Teise Maailmasõja järel. Aga Eesti võetakse ka see rahvastik raporti objektiks,” ütles Nutt.

Sellise märkusega ei nõustu aga Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. “Minu teada venekeelne kogukond pärineb Eestis Peeter I aegadest. Kui me tahame võrdlust, siis võrrelgem ennast Soomega, kus venekeelsed koolid on täiesti olemas, rootsikeelsetest rääkimata,” sõnas Toom.

Halli passi probleem on sellegi poolest peamine probleem, mida rahvusvahelised ühendused Eestile ette heidavad. Mart Nuti sõnul on kohati Euroopas raske seletada, millest selline probleem üldse tekkinud on, sest Lääne-Euroopal puudub kogemus, kus okupatsioonivõim annekteeritud alad sundkorras ümberasustas. Tänasel päeval näeb Nutt ainsa lahendusena seda, et mittekodanikel peab endal tekkima soov kodakondsust taotleda.

“Hall pass on mõnes mõttes nagu mugavuspass, millega võib viisavabalt reisida nii Euroopa Liidus kui ka Venemaal. Eesti kodanikud ei saa Venemaal viisavabalt reisida. Nii, et seda motivatsiooni murda on äärmiselt keeruline. Teine küsimus kindlasti on see, et Eesti peaks tugevdama eesti keele õpet ja looma parema tutvustusvõrgustiku, millised on eelised Eesti kodakondsuse omamisel,” lausus Nutt.

Yana Toomi sõnul väljendab seda soovi aga ainuüksi juba see, et omal ajal ei võetud vene kodakondsust.

“Juba sellega nad tõestasid oma lojaalsust Eesti riigile ja oleks väga õige lõppude lõpuks anda nendele kodakondsus lihtsustatud korras. Me teame väga hästi, et halli passi omanikul on teatud piirangud – ta ei saa saada ametnikuks, ta ei saa valida riigikogu, ta ei saa valida europarlamenti,” märkis Toom.

Erimeelsustest hoolimata nõustusid mõlemad saadikud, et olukord on siiski paranemas. Mööndustega nentis seda ka raporti koostanud komisjon.

 Vt ERR