Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Euroliit peaks liikmesriikide eest paremini seisma

Euroopa Liit peaks paremini seisma selle eest, et liikmesriike ei koheldaks rahvusvahelisel tasandil erinevalt,  leiab riigikogu liige Mart Nutt tänase online-väitluse lõppsõnas.
GALLUP

Kumma argumendid on tugevamad?

Jevgeni Ossinovski (föderatsiooni poolt) (557)
33%
Mart Nuti (föderatsiooni vastu)(1136)
67%
Küsitluses on osalenud 1693 inimest

Jään seisukoha juurde, et EL ei peaks kujunema föderatiivseks riigiks, nagu seda on USA või Saksamaa. See oleks kunstlik moodustis, mis tekitaks pigem pingeid kui lahendaks probleeme ja viiks hoopis tõenäolisemalt ELi lagunemisele kui riikide liit. Liikmesriikidel peaks säilima oma välissuhtlemise õigus, sh kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Mõistetavalt ei pea see olema kohustus ja kui liikmesriik peab otstarbekamaks, et teda esindab EL, siis nii võiks see ka olla.  Ka õhuruum, territoriaalmeri ja maavarad peaksid kuuluma liikmesriigile.

Ühtne välis- ja julgeolekupoliitika on hetkel sedavõrd algfaasis, et liikmesriikidel peab olema võimalus teha omi valikuid. See puudutab ka NATOt, kuna ELil ei ole võimalusi hetkel liikmestriikide julgeolekut tagada.

Küll on mitmeid valdkondi, mis võiks olla lahendatud just ELi tasandil. Eelarvest on juba pikalt räägitud. EL peaks seisma selle eest, et erinevaid liikmesriike ei koheldaks rahvusvahelisel tasandil erinevalt. Näiteks kehtib Schengenis ühtne viisarežiim kolmandate riikide kodanike suhtes, kuid EL ei tee midagi, et tagada oma kodanike ühesugune kohtlemine väljaspool ELi. Näiteks vajab Eesti kodanik paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse reisimisel viisat, kui näiteks Soome kodanikule on need riigid viisavabad või piiril kergesti hangitavad. Samas ei luba ELi reeglistik liikmesriigil kahepoolseid viisavaba liikumise lepinguid sõlmida.

Tagatud ei ole üks EL-i nurgakive – kaupade ja teenuste vaba liikumine. Paljudes internetiteenuste või – kaupluste valikute hulgas sellist riiki nagu Eesti ei eksisteerigi. Teenused, mis on kättesaadavad Soomes, ei ole seda tingimata Eestis. Samas blokeerivad mitmed EL-i riigid infotehnoloogia teenuste ühtlustamist (näiteks digiallkiri) ja EL ei suuda selle koha pealt midagi ette võtta.

Vahel jääb mulje, et Brüssel soovib küll otsustusõigust üha rohkem enda kätte võtta ja liikmesriikide iseotsustusõigust vähenda, kuid samas ei suuda lahendada mitmeid probleeme, mis oleksid lahendatavad praeguse EL-i arhitektuuri juures.

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb oodata veel vaid kohtuniku seisukohta.

Online-väitlus valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles neljas pikemast euroliidu-teemaliste väitluste sarjast.

 

Vt lisa: Postimees

Algusesse