Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Ettekanne Ukraina arutelul Riigikogus 05.03.2014

#

Austatud juhataja. Austatud Riigikogu liikmed.

 

IRL jagab kogu demokraatliku maailma muret Ukraina sündmuste pärast ja mõistab hukka Vene Föderatsiooni agressiooni iseseisva riigi – Ukraina vastu ja selle riigi ühe osa – Krimmi okupeerimise. Selline barbaarne samm XXI sajandi Euroopas on uskumatu ja kohutav ning meenutab möödunud sajandi totalitaarsete riikide vägivaldseid meetodeid oma imperialistliku poliitika elluviimisel. Paratamatult tekivad paralleelid Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu agressiivse poliitikaga 1930-te aastate lõpus. Ühtlasi meenub hirmutav ükskõiksus, sinisilmsus ja usaldus diktaatorite vastu, mistõttu ei võetud midagi ette agressiooni peatamiseks. Tol ajal arenes agressioon järgmiselt:

1936.aastal hõivas Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni, mis I maailmasõja järel oli muudetud relvajõududevabaks puhvertsooniks. Hitler testis, kas Entente’i riigid reageerivad, kui ta lepingut rikkudes tsooni sisse marssis. Midagi ei juhtunud. Olgugi, et tol ajal oli Prantsusmaal üksi veel jõudu Saksamaa militariseerimine peatada.

Märtsis 1938 hõivasid Saksa väed Austria, natside kontrolli all ja okupatsiooni tingimustes teostatud referendum andis rohelise tee Austria liitmisele Saksamaaga. Hitler testis maailma reaktsiooni teistkordselt. Maailm tunnustas selle referendumi tulemusi ja Anschlussi.

1938.a suves alustas Saksa propagandamasin ainsa demokraatliku Kesk-Euroopa riigi – Tšehhoslovakkia tormilist süüdistamist Saksa vähemuse tagakiusamises ja kavatsuses „rahuarmastavale“ Saksamaale kallale tungida. Sudeedimaal alustati Hitleri toel paramilitaarsete üksuste loomist, kes terroriseerisid tšehhe ja haarasid oma kontrolli alla osa riigiasutusi. Hitler testis kolmandat korda. Selle asemel, et Tšehhoslovakkiat toetada, sõlmisid suurriigid Münchenis 30.septembril kokkuleppe, millega sunniti Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedi alad Saksamaale.

1939.aasta märtsis okupeeris Saksamaa kogu Tšehhimaa. Samal kuul võeti Leedult ära Klaipeda. Demokraatlik maailm vaikis. Hitler oli saanud signaali, et ta võib teha, mida hing himustab, kartmata demokraatlike suurriikide vastusamme,

Kui Stalin ja Hitler sõlmisid Molotov-Ribbentropi pakti, oli juba hilja. 1.septembril ründas Saksamaa ja 17.septembril NSV Liit Poolat. II maailmasõda oli alanud.

2008.aastal ründas Venemaa Gruusiat. Gruusia sõja ajal suutsid Euroopa liidrid üksnes tõdeda, et Venemaa sisseting on taunitav. Välditi isegi sõnu „agressioon“ ja „okupatsioon“, kuigi toimunu oli igaühele ühemõtteliselt selge.

Demokraatliku maailma reaktsioonides Krimmi hõivamisele on kurjakuulutavalt palju sarnasusi ükskõiksusega 1939. ja 2008.aastal.

Retoorika on Vene vägede Krimmi tungimisega seoses olnud teravam. Eurooplastest otsekohesem on olnud USA välisminister Kerry, kes nimetas seda „okupatsiooniks“, mis on suurriigi retoorikas võrdlemisi tugev sõnum. Kuid sõnumitest ei piisa, et agressorit tagasi hoida. Vaja on selgeid samme Euroopa julgeoleku tugevdamiseks, milleks oleks USA panuse suurendamine Euroopa julgeolekusse, aga eeskätt Euroopa riikide endi panuse suurendamine oma enda julgeolekusse.

Ajalugu kordub. Võimalik, kui Gruusiat oleks jõulisemalt toetatud ja nimetatud asju õigete nimedega, oleks sissetung Krimmi ära jäänud. Nüüd, kui Krimmi okupeerimist vaadatakse samuti üksnes retoorikat tehes pealt, on järgmisena ohus kogu Ukraina iseseisvus ja … sellest võib kujuneda doominoefekt. Ei ole ju Venemaa kunagi loobunud kurikuulsast Karaganovi doktriinist, kus juba 1992 sõnastati, et Venemaa eesmärk on taastada kontroll kogu lähivälismaa, so endise NSV Liidu territooriumi üle. Karaganovile sekundeeris aastaid hiljem Venemaa president Putin, nimetades NSV Liidu lagunemist XX sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks.

Meenutame aga põgusalt ka meetmeid, mille abil Venemaa pidi oma kontrolli taastama: vene keel teiseks riigikeeleks, topeltkodakondsus, Vene relvajõudude õigus korraldada rahuvalveoperatsioone lähivälismaal, Venemaa õigus relvajõududega minna appi kaasmaalastele, kui neid Venemaa arvates ahistatakse ja majanduslike hoobade kasutamine endiste liiduvabariikide poliitika mõjutamiseks.

Paraku ei olnud mitte NSV Liidu lagunemine XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof, kuid XXI sajandi geopoliitiliseks katastroofiks võib saada Ukraina lagunemine. See võib tuua Euroopa keskmes tagasi sõdade ajastu, mil vägivalla ohjeldamine ei ole enam võimalik ja kaos võib haarata kogu Euroopa. Aga võib-olla ka maailma. Kui Ukrainat ei suudeta kaitsta, ei ole demokraatial ja vabadusel erilist kindlust ka mujal Euroopas.

Austatud Riigikogu liikmed!

IRL toetab vaba ja demokraatlikku Ukrainat ning hääletab käesoleva Riigikogu avalduse poolt!

# Algusesse