Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

“Eesti migratsioonipoliitika” arutelu, , Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel

# , , ,

XIII Riigikogu stenogramm

II istungjärk

Teisipäev, 13. oktoober 2015, kell 10:00

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti migratsioonipoliitika” arutelu

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Me räägime päris palju pagulastest, kuid tegelikult pagulased moodustavad vaid ühe osa nendest inimestest, kes liiguvad Euroopasse ja liiguvad Euroopas ühest riigist teise. Väga oluline on olla definitsioonides täpsed. Kes on pagulased? Pagulased on inimesed, kes on lahkunud oma kodumaalt tagakiusamise eest ja vajavad seetõttu kaitset. Me räägime veel sõjapõgenikest. Kes on sõjapõganikud? Sõjapõgenikud on inimesed, kes on lahkunud kodumaalt seetõttu, et sõjaolukorra tõttu on nende elu ohus. Ja me räägime veel majanduspõgenikest, immigrantidest, väga paljudest inimestest, kes tegelikult kaitset ei vaja. Kui me nüüd heidame pilgu Euroopale, siis me näeme, et tegelikult need, kes kaitset vajavad, on ilmselt vähemuses. Me ei oska öelda nende arvu, sellepärast et tuvastamisprotseduur on keeruline, aga tõenäoliselt on nad vähemuses. Ja kui me räägime ikkagi konkreetselt nendest inimestest, kes vajavad kaitset, kes on pagulased või sõjapõgenikud, siis võime kindlasti rõhutada: kõik inimesed, kes vajavad kaitset, vajavad kaitset kõikides tsiviliseeritud riikides, ja selles mõttes ka meie peame olema kindlasti pagulasküsimuses solidaarsed ja andma abi kõikidele pagulastele, kõikidele sõjapõgenikele ja kõikidele abivajajatele. Seega, tegelikult need inimesed, kes on pagulased ja sõjapõgenikud, ei tekita Euroopa Liidus probleemi.

Probleeme tekitavad aga need, kes kasutavad ära võimalusi tulla pagulase või sõjapõgeniku katte all muudel eesmärkidel Euroopasse. Nimetame neid illegaalseteks immigrantideks. Probleeme tekitab inimkaubandus, mis on üheaegselt äri ja organiseeritud kuritegevus, millele aga paraku Euroopa Liit ei ole suutnud piiri panna. Probleemi tekitab Euroopa, võib olla isegi kriitiliselt, soovimatus tegeleda migratsiooni põhjustega ning püüd võidelda tagajärgedega, näiteks pideva ja üha suureneva inimeste ümberjagamise teel. Probleeme tekitab mõnede äriringkondade surve valitsustele lahendada tööjõuprobleeme, immigrantide ärakasutamise kaudu. Signaal, et kõik Euroopasse saabujad on teretulnud, on tegelikult viinud Euroopa Liidu nüüdseks väljapääsmatusse olukorda, kus pole enam võimalik migrantidega toime tulla. Probleeme tekitab see, et inimesed, kes tõesti vajavad kaitset, lahustuvad illegaalsete immigrantide hulgas, mis vähendab tegelikult nende võimalust kaitset saada.

Meie kaasmaalased pole kindlasti vastu pagulaste aitamisele ega ka solidaarsusele. Olen kindel, et eestlased on valmis abivajajate heaks palju tegema, kuid meie kaasmaalased on vastu, kui pagulaste kattevarju all asustatakse üle Euroopa laiali inimesi, kellel pole tegelikult kaitset vaja. Eesti kindlasti ei karda pagulasi, vaid kardab suveräänsuse kadumist immigratsiooni üle otsustamisel. Kui see läheb kaugele meie enda otsusetegijatest, siis see on probleem riigi suveräänsusele. Mida siis tuleks teha?

Ma osaliselt kindlasti kordan eelkõnelejaid, kuid sellegipoolest ma arvan, et seda tuleks rõhutada. Esmalt tuleks taastada kontroll Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiril ja kaitsta Schengenit, et Schengen jääks püsima. Lõpetada otsustavate meetmetega inimkaubandus oma kõikides vormides, rajada ajutised turvatsoonid immigratsioonile, immigrantidele väljaspool Euroopa Liitu. Tõhustada pagulaste tuvastamisprotsessi ja vajaduse korral ka reeglid üle vaadata. Illegaalsed immigrandid, st inimesed, kes pole pagulased või sõjapõgenikud, tuleb kas toimetada või aidata neil pöörduda tagasi oma kodumaale, oma päritoluriiki, või siis riiki, mille kaudu nad on Euroopa Liitu tulnud. Rakendada ümberasumist üksnes vabatahtlikkuse alusel ning ainult pagulastele ja sõjapõgenikele. Eesti täidab oma rahvusvahelisi kohustusi pagulaste osas ja peab nii ka jätkama, kuid Eesti peab olema aktiivne ka rahvusvaheliste reeglite kujundamisel. Aitäh!

 

Riigikogu