Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik.
Üksnes rahvusriigi püsimajäämine tagab ka eestlaste püsimajäämise.

Eesti inimesed ei tee vahet inimõigusel ja olmemurel

Ligi kolmandik eestimaalastest ei tea, mis on inimõigused, selgub Inimõiguste Instituudi värskest aruandest – tervelt 30 protsenti küsitlusele vastanutest tunnistas, et neile ei seostu terminiga «inimõigused» mitte midagi.
«Kõrvutades mõne teise riigiga, ei ole Eesti inimeste teadlikkus inimõigustest madalam, kuid kindlasti ei ole olukord rahuldav,» ütles Inimõiguste Instituudi nõukogu liige, riigikogulane Mart Nutt.«Madal teadlikkuse tase viitab asjaolule, et inimesed ei oska sageli oma õiguste rikkumist tuvastada ja seetõttu ka oma õiguste eest seista. Ühtlasi ei oska nad eristada inimõiguste rikkumisi muudest ühiskonna probleemidest ja seega ei anna nad ka vastuseid, mille alusel inimõiguste olukorda Eestis hinnata,» kommenteeris Nutt uuringu tulemusi.

Eesti inimõiguste 2012. aasta aruande põhjal on kõige paremini tuntud inimõigus õigus elule (92 protsenti), järgnevad õigus haridusele (87 protsenti) ja õigus võrdsusele seaduse ees (86 protsenti). Samas on eestlaste teadlikkus inimõigustest märkimisväärselt kõrgem kui mitte-eestlastel.

Turu-uuringute AS uuringu juht Karin Reivart tõi välja, et kontrollküsimusena oli küsitud, kas ka «õigus riigi poolt tagatud keskmisele sissetulekule» kuulub inimõiguste hulka. See osutus küllalt populaarseks – 52 protsenti vastanutest pidas seda inimõiguseks.

Suur osa vastanuist peab oma rasket majanduslikku olukorda inimõiguste rikkumiseks.

Nuti sõnul on madala teadlikkuse põhjusi mitu. «Esmalt tunnetavad inimesed eeskätt neid probleeme, mis puudutavad neid teravamalt,» rääkis Nutt. Ta tõi näitena sotsiaal-majanduslikud probleemid, mis on tingitud ebapiisavast sissetulekust ja elatustasemest. Mitte-eestlase puhul lisanduvad vähesest riigikeele oskusest tingitud probleemid.

Eesti elanike enamus on seisukohal, et Eestis inimõiguste rikkumisi ei esine, kinnitab uuring. 54 protsenti Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, kuid 29 protsenti arvab, et see nii ei ole. 17 protsenti küsimusele vastata ei oska.

«Need näitajad ei erine oluliselt teiste demokraatlike riikide omadest. Paraku ilmnes lisaküsimuste vastustest, et suur osa nendest, kes leiab, et Eestis ei ole inimõigustega kõik korras, ei ole kursis, mis on inimõigused ja peab inimõiguste rikkumiseks oma rasket majanduslikku olukorda (23 protsenti vastanutest),» selgitas Nutt.

Samuti peab osa siinsetest muukeelsetest inimestest eesti keele oskuse nõuet ja gümnaasiumide üle viimist 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele inimõiguste rikkumiseks. «Ka siin ei ole üldjuhul siiski tegemist inimõiguste rikkumisega, vaid inimeste ebapiisav riigikeele tundmine võib tekitada tõrjutuse tunde,» selgitas Nutt.

Põhilisteks inimõigustega seotud probleemideks peavad Eesti elanikud naiste õiguste küsimust ning palgalõhet (8 protsenti) ja ebavõrdsust (8 protsenti). Võrdlemisi väike osa elanikest näeb probleeme sõnavabadusega (5 protsenti), seadustest kinnipidamise ja ebaõiglaste karistustega (5 protsenti), samuti diskrimineerimist töökohtadel (5 protsenti), kodakondsuse puudumist ja võimaluse puudumist käia valimistel (5 protsenti), laste õigusi (3 protsenti), vanuselist diskrimineerimist (3 protsenti), puuetega inimeste halba kohtlemist (2 protsenti).

Eesti inimõiguste 2012. aasta aruande jaoks küsitles Turu-uuringute AS Inimõiguste Instituudi tellimusel 15-74aastaseid Eesti elanikke, uuring viidi läbi omnibuss-meetodil tänavu augustis ning sellele oli 1001 vastajat.

10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev, mis on pühendatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisele 10. detsembril 1948. aastal. Päeva tähistatakse kogu maailmas nii kitsamalt inimõiguspoliitikat puudutavate kui ka laiemalt kultuuriüritustega. Samal päeval antakse Oslo raekojas üle Nobeli rahupreemia.

Inimõiguste Instituut tähistab inimõiguste päeva kahepäevase esindusliku konverentsiga 9.-10. detsembril Tallinnas.

Algusesse