Abimaterjaliks valitsusjuhile

Eestil on võimalus uuendusmeelse valitsuse moodustamiseks Üle mitme aasta on Eestis tekkinud võimalus moodustada valitsus, mis vastaks parlamentaarse demokraatia nõuetele. Võib märkida, et ainult selline valitsus suudab Eestis reforme jätkata ja tagada ühiskonna arengu. Tänast päeva iseloomustab võimude lahususe ähmastumine, poliitiliku ja ametniku tasandi, riigimehe ja ärimehe rolli ning riigi- ja rühmahuvide ühtesulamine. Selle tagajärjeks […]

27
veebruar

Diktatuuri anatoomia

Diktatuuri on traditsiooniliselt vaadeldud kui valitsemisviisi, kus riigivõimu teostab piiramatute volitustega juht, kelle volitused ei tulene mitte õigusest, vaid jõul põhinevast autoriteedist. Selline käsitlus jääb tänapäeval diktatuuride iseloomustamiseks liiga üldiseks ja ilmselt ka ebatäpseks. Diktatuurid XXI sajandi algul ei ole samad mis möödunud sajandi 20.- 30. aastatel. Ähmastunud on piirjooned diktatuuride ja demokraatiate vahel. Samas […]

23
veebruar

Venemaa kaasmaalastepoliitika kui propagandarelv

Kaasmaalastepoliitikale pandi formaalselt alus Vene Föderatsiooni kodakondsuse seadusega 02. 02. 1992. Selles sätestati, et automaatselt omandavad VF kodakondsuse üksnes need endise NSV Liidu kodanikud, kes elasid VF iseseisvumise hetkel VF territooriumil. Teistele endise NSVL kodanikele võimaldati VF kodakondsust registreerimise teel, kuid automaatselt neid VF kodakondsusesse ei arvatud. Sellega tekitati väljaspool VF elavatest venelastest diasporaa, kellele […]

19
veebruar

Valimiskorra saaks muuta etemaks

Maailmas ei ole leiutatud valimissüsteemi, mis kõiki rahuldaks ja millel ei oleks puudusi. Valimiskorra kõlbulikkust saab samas testida üksnes praktikaga. Sestap toimivad paremini need reeglid, mis on stabiilsemad, mida ei solgutata ega muudeta pidevalt. Ent kõige olulisem on, et inimesed saaksid aru, kuidas korraldus töötab. Mida sagedamini seda muudetakse, seda vähem seda mõistetakse. Valimiskorra muutmisega […]

18
veebruar

Nüüdisaegne konservatism

Konservatismi sõna iseenesest sisaldab viidet säilitamisele, mida võib kergesti tõlgendada ka iganenuna, uuendusvastasena, ajale jalgu jäänuna. Ometi ei ole see nii. Vastupidiselt nii mõnelegi arvamusele kuulub alalhoidlikkus ehk võõrapäraselt konservatism lahutamatult nüüdisaegsesse, modernsesse ühiskonda. Ehk isegi rohkem kui sotsialism. Esmahinnangul võib jääda mulje, et konservatism on midagi vana ning liberalism ja sotsialism midagi uut. Aga […]

17
veebruar

Kes parandaks keeletölplusliku vea?

Ma ei tea, kas selline ametnik või ametkond on olemas, aga transpordivolinik Siim Kallase poole võib sellel teemal kindlasti pöörduda, sest ma arvan, et tema haldusalas need küsimused peaksid lahenduse leidma. Ma lahkaksin seda keeleküsimust võib-olla natuke ühe teise nurga alt. Teatavasti ladina keel ei ole Euroopa Liidu ametlik keel. Seega niisugused terminid nagu Via […]

15
veebruar

Kas tuleviku-Eesti on äri-, sotsiaal- või rahvusriik?

10. veebruaril arutlesin parlamendi ees peetud ettekandes «Eesti vastus Euroopa väljakutsetele» Eesti Vabariigi võimalike tuleviku riigimudelite üle. Oleme viimase seitsme aasta vältel korduvalt otsinud vastust küsimusele, mida peaks Eesti tegema edasi? Oleme ELi ja NATO liikmesriigid. Sellega on usutavasti tagatud meie kuulumine ühte maailma suurimasse majandusruumi ja ühisturgu ning maailma võimsaimasse julgeolekukeskkonda. Eesti seisab üliolulise […]